1. Skip to Menu
  2. Skip to Content
  3. Skip to Footer

Nõmme on metsalinn

Nõmme on metsalinn Nõmme on metsalinn, kus majad on ehitatud metsa ja linn ise on ümbritsetud metsadevööndist. Lõunas p... Loe edasi...

Nõmme ajalugu

Nõmme ajalugu Nõmme rajamine sai alguse Nikolai von Glehn'i algatusel 19.sajandi lõpul. Nõmme arenes ligi poole sa... Loe edasi...

Miljööväärtuslik piirkond

Miljööväärtuslik piirkond Alates 2001. aastast on Tallinnas määritletud kaheksa miljööväärtusliku piirkonda: Kalamaja, Pelguli... Loe edasi...
Previous
Next
  • Nõmme on metsalinn

    Nõmme on metsalinn

  • Nõmme ajalugu

    Nõmme ajalugu

  • Miljööväärtuslik piirkond

    Miljööväärtuslik piirkond

Nõmme ajalugu

 

Nõmme keskus

Nõmme rajamine sai alguse Nikolai von Glehn'i algatusel 19.sajandi lõpul. Nõmme arenes ligi poole sajandi vältel tema poolt suunatuna. Toimunud arengu tulemusena oli Nõmmest 1917. aastaks saanud alevik umbes 5000 elanikuga.

1926. aastal sai Nõmme linna õigused. Seejuures liideti Nõmmega ka kaugemaid asumeid, nagu XIII sajandi ajaloolistest ürikutest tuntud Pääsküla, aga samuti Liiva ja Männiku Sakusse viiva (siis veel kitsarööpmelise) raudtee ääres. Lisaks moodustus piki Paldikisse viivat laiarööpmelist raudteed uusi asumeid, praegu tuntud kui Rahumäe, Hiiu ja Kivimäe. Välja arenes ka Vabaduse puiestee ümbruse asustus (Vabaduse puiestee rajati Pääskülasse viinud kitsarööpmelise sõjaväeraudtee haru tammi peale).

1940. aastal lülitati ligi 20 000 elanikuga Nõmme Tallinna koosseisu, millega ta muudeti üheks linnaosaks paljude teiste seas, praeguste nimetustega Kesklinn (koos Vanalinna- ja Toompeaga ning Kadrioruga), Põhja-Tallinn (Kopli, Pelgulinn jm.), Kristiine (Lilleküla, Tondi, Järve), Pirita (koos Merivälja- ja Mähega), millele hilisematel aastakümnetel on lisandunud veel suured magala tüüpi linnaosad Mustamäe (koos Õismäega) ja Lasnamäe, ning Haabersti. Olgu siinjuures lisatud veel see fakt, et vahepeal kuulusid Tallinna koosseisu ka Maardu ja Saue, neist viimane on Nõmme lähinaaber Saue valla kujul.

1992.aastal asus Tallinna volikogu juhtimist detsentraliseerima - 1992.aastal moodustati Haabersti, Pirita ja Nõmme linnaosa, 1993 - ülejäänud 5 linnaosa. 8 linnaosa on toiminud kuni selle aastani.

Praeguseks on Nõmme elanikkond kasvanud ca 40 000 inimeseni. Erinevalt kogu Eestist, ei ole Nõmmel rahva-arvu kahanemist märgata, pigem on tegemist elanike arvu kasvu peatumisega, seda võrreldes varasemate kiire kasvu aegadega (1920-30-ndate ja 1950-60-ndate aastatega).

2009. aasta veebruarikuus on keskerakondlik Tallinna linna juhtkond asunud kõiki Tallinna linnaosasid likvideerima.  Kodanikualgatuse korras 11-13.veebruaril 2009 läbi viidud Nõmme elanikeküsitlus näitas, et 97% Nõmme elanikest on linnaosade kaotamise vastu. Küsitlusele vastas 511 perest 263, so 51,5%. See on hea tulemus. Küsitluse viis läbi Nõmme Tee Selts koostöös Nõmme Heakorra Seltsiga, jagades üle Nõmme hajusalt majapidamiste postkastidesse küsitluslehed, kus oli vaid üks küsimus - "Kas te peate õigeks, et Tallinnas säiliksid linnaosad?".

19.veebruaril 2009 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu määruse nr 3, millega luges Tallinna linnaosad kaotatuks.

Tallinna kodanikeühendused andsid 9. veebruaril sa Tallinna Linnavolikogu määruse Õiguskantslerile uurida, kui seaduslik ja demokraatia ning hea halduse printsiipe arvestav selline määrus on. Õiguskantslerile saadeti edasi ka Nõmme elanike küsitluse tulemused. Selle said ka Linnavalitsus ja Linnavolikogu, samuti Nõmme Linnaosa Valitsus ja Halduskogu.