1. Skip to Menu
  2. Skip to Content
  3. Skip to Footer

Nõmme vesi

Nõmme vesi on elanike hinnangul üldiselt väga heaks peetav. Siiski on selle headuse juures ka oma probleeme. Üheks nendest on võimalik vee radioaktiivsus, mis tuleneb sellest, et vesi on pärit sadade meetrite sügavusest, tuhandete aastate vanuse veega kihtidest.

Kuigi sellisesse sügavusse pole jõudnud peaaegu mitte mingit inimetegevusest tingitud reostust, on sealses sisuliselt seisvas vees praktiliselt küllastumiseni lahustunud mitmeid maapõuest pärit aineid, sealhulgas ka radioaktiivseid metalle.

Tallinna Vesi püüab raskeid metalle välja sadestada aereerides vett. Siiski on olemas oht, et vee radioaktiivsus jääb vee joogiks ja toidus kasutamiseks liiga kõrgeks. Arvamusi on selles osas mitmesuguseid.

Võrdluseks võiks siinjuures tuua allpool viidatud artiklites esitatud näiteid selle kohta, et ühe meditsiinilise röntgenogrammi tegemisel saadakse keskmiselt samas suurusjärgus kiirgusdoos, mille Nõmme elanik saab Nõmme veevärgivett kasutades aasta jooksul. Maksimaalne meditsiinilise röntgenkiirguse doos röntgenuuringutel (eriti aga kiirgusravi korral) võib ületada Nõmme elaniku veega saadavat keskmist aastast kiirgusdoosi isegi sadu kordi.

 

Vaadake ka neid:

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi uuring
"Põhjavee radioaktiivsusest" Eestis.

Tallinna, Haapsalu, Jõhvi ja Narva elanikud joovad liiga radioaktiivset vett.
"Eesti Päevaleht", 06. mai 2009. Autor: Linda-Mari Väli

Kümme veevärki müüb 150 000 inimesele ebakvaliteetset vett.
"Eesti Päevaleht" 13. aprill 2009
. Autor: Agnes Ojala

 

Valter Petersell, Eesti geoloogiateenistuse juhtivgeoloog, Ph.D
Normaalne looduslik radioaktiivsus.
"Eesti Päevaleht", 01. august 2008 

Mitmel veefirmal on probleeme kvaliteedinormide täitmisega.
"Eesti Päevaleht" 1. juuli 2008 Online. Toimetaja: Merilin Kruuse

 
 

Äärelinna kraanidest voolab kiirgavate metallidega joogivesi.
"Eesti Päevaleht", 30. juuli 2008. Autor: Mari Kodres

Osa Põhja-Eesti kaevudest annavad ohtlikult radioaktiivset vett.
"Eesti Päevaleht", 16. juuni 2008
Autor: Piret Peensoo
 
Põud toob Nõmmele Ülemiste vee.
"Eesti Päevaleht" 10. juuni 2008. Autor: Piret Peensoo
 
P.S.
Kiirgusdoosi põhiühik on Siivert (Sievert): 1 Sv = 1 J / kg.
Üldkasutatavamad kiirgusdoosi kogunemise kiiruse ühikud on mikrosiivertit tunnis (μSv/h) ja millisiivertit aastas (mSv/aasta).
Suhteliselt sagedane eksitus on nende eesliidete, s.t. "milli" (m) ja "mikro" (μ), segiajamine.
1 millisiivert = 1000 mikrosiivertit ehk 1 mSv = 1000 μSv
 
Tuntud probleemse radioaktiivse gaasi radooni (Rn) poolt põhjustatav kiirgusdoos jääb Eestis reeglina allapoole 1 mSv/aasta.

Soovituslik norm Eestis joogivee efektiivdoosi jaoks on 0,1 mSv/aasta.