Uudised

Nõmme Tee Selts pidas oma 25. sünnipäeva

 

SELTSI ASUTAJALIIKME KADI ALATALU ARTIKKEL SÜNNIPÄEVA PUHUKS

   Nõmme Tee Selts on Nõmme loodus- ja elukeskkonna valvel olnud 25 aastat. 
Tegelikult kauemgi kui veerand sajandit, sest enne kui me 2.aprillil 1999 notari juurde jõudsime, oli meil töö alanud. 1997. aasta kevadel ehmatas Vana-Mustamäe tänava rahvast gaasitoru paigaldanud meeste jutt, et siia tuleb lai autotee. Üks linnaosa valitsuse töötajaid teatas ülbelt, et tee saab juba augustis! valmis. 
   Metsa äärse tänava rahvas tõusis oma kodu, kinnisvara väärtuse ja laste tervise kaitsele. 1997.aasta hilissügisel kutsus linnaosa valitsus rahva kultuurimajja selgitamaks, kuidas kavandatud tee aitab leevendab liiklust Nõmme keskuses ja Pärnu maanteel. Teine seltskond kogunes Glehni lossi arutamaks. kuidas tõestada, et uus tee toob ummikud Hiiule ja hävitab kauni metsa Mustamäe nõlval.  Glehni lossis loodi Nõmme algatusrühm, sellest sai Nõmme Tee Selts. Meie nimi tekitas pisut segadust – seda aeti segi Lillekülas auva Nõmme teega.
   Selts alustas suhtlemist linnaametnikega, sest juba oli tellitud K-Projektilt projekt, ametnikud ja autoteede asjatundjad väitsid, et seda teed on vaja. Me uskusime, et tahame aidata teha õiget asja – jätta see teeehitus ära, aga meid võeti vastu kui vaenlasi. Olime tõesti hädas – ja äkki heiastused Nõmme kõrged männikud, liivikud, 7 eritüübilist vana metsa, soised alad, linnud, nahkhiired ja metsloomad, kes seal elasid. Oli mida kaitsta. Otsustasime teha maastikukaitseala. Oli aasta ?  ja Nõmme Linnaosa Valitsus tuli kohe mõttega kaasa ja käivitas vajaliku seadusandliku protsessi. Selts suhtles maaomanikega, koostas kaitseala plaani, põhimõtted, kaitsekorralduskava jne. Küsisime nõu loodusteadlastelt. See oli suur töö, mida kroonis peaministri allkirjaga Vabariigi Valitsuse määrus 30.aprillist 2004 kehtestada riiklik Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. 
   Selts oli õnnelik, aga paraku ei teadnud me, et aastal 2005 moodustati SA Eesti Terviserajad, kellel oli Nõmme metsade jaoks oma plaanid. Ja – järgmisel aastal ilmus uus valitsuse määrus, mis lõdvendas oluliselt MKA kaitsepiiranguid ja hakati koostama Nõmme-Mustamäe MKA Teemaplaneeringut, misl kehtestati alles 2015.aastal, aga millele toetusdes muudeti hüppetorni juures Mustamäe nõlva ajaloolist reljeefi, aeti täis pea kogu Hundikuristik, rajati teid ja langetati puid, aga unustati, et riiklikul kaitsealal on need tegevused keelatud. Aga keelatud tegevuste kõrgpunkt tuli aastal 2022, ikka teemaplaneeringu ja  AS Teedeprojekt töö alusel raadti Sütiste ja Hüppetorni metsas ligi 1000 põlismändi. maikuus peetud väga vihase rahvakoosoleku tulemusel lõpetas Tallinna Linnavalitsus koostöö Teedeprojekti ja nn arendajatega AS Terviserajad. Praegu valitseb Nõmme metsades rahu. 
   Nõmmel ringi käies märkate kindlasti Kitsarööpa teel tahvleid, mis tutvustavad Peeter Suure merekindluse pärandit.  Need mõtlesime välja ja paigaldasime tähistamaks üleriigilist pärandiaastat. Kergliiklustee nimi Kitsarööpatee on ka seltsi pandud,   Nüüd on meil käsil  Mustamäe nõlva treppide nimed. Tegime linnaosavalitsusele ettepaneku anda spordikeskusesse viivatele treppidele nende ja supelasutuse rajaja Johan Musta nimi. Ka taotleme Suurtüki trepi nime kinnistamist. Suurtüki tänava nimi on pärit kunagise merekindluse alale kavandatud suurtüki järgi. Treppidest veel nii palju,. et Nõmme Tee Selts ja Sütiste Metsa Selts saavutas Riigi Metsamajandamise Keskuselt kahe trepi projekti muutmist ja töö maksumuse vähendamist poole võrra juba enne kokkuleppe vormistamist kohtus. Sütiste ja eriti ohtlik Suurtüki trepp on remonditud ja ohutud.
   Tänu seltsi järjekindlusele sai linn lõpuks märgistatud üliohtlikud ülekäigud Pärnu maanteel ja Vääna tänaval. 
   Paljude ettevõtmiste kõrval on märgiline Eesti Vabariik 100 tähistamine Hiiu 100 Tamme Pargi rajamisega ja ja mälestusmärgi püstitamisega, mis on pühendus Eesti Vabariigi auks ja meie kodu iluks. Räämas tühermaal kasvab  nüüd sada tamme. 
   Aastate eest oli Seltsi tegevus laiem – jälgisime seadusetut tegevust Lahemaa Rahvuspargi ja Pandivere veekaitsealal ja müttasime Läänemaa puisniitude korrastamisel.
Nõmme Tee Selts on üks Eesti Keskkonnaühenduste Koja asutajaid.

PALUN TOETAGE HIIU STAADIONI LÄHIÜMBRUSE ELANIKKE OMA KODUKOHA KAITSEL

Hoolimata sellest, et Hiiu Staadioni piirkonna elanikud, kelle kodurahu hakkab juba lähemas tulevikus otseselt ohustama Hiiu staadioni rekonstrueerimine rahvusvaheliseks staadioniks pöördusid kohtusse ja kohus võttis kaebuse menetlusse, käib ehitus staadionil täie hooga.

Aga juba on Hiiu staadioni rekonstrueerimise II etapi projekt esitatud ehitusloa saamiseks. Kui ehitusluba peaks antama tähendab see seda, et viiel Nõmme koolil pole sporditundide pidamiseks Hiiule asja.

Korvpalliplats muudetakse  476 ruutmeetriseks 17 kohaga parklaks, aga ühtlasi võrk- ja korvpalliplatsiks. Kuidas see kooslus toimima hakkab, teavad ainult projekteerijad ja Eesti Jalgpalliliit.

Staadioni alalt kaovad nii kolm kaughüppekasti kui ka rannavõrkpalliväljak.

3871 ruutmeetril hakkab laiutama jalgpallurite harjutusväljak.

Harku tänavalt staadionile rajatakse asfalteeritud ligipääsutee ja parkla, kokku 1469 ruutmeetril roheala ja 7 elujõulise puu arvel.

Piki Harku tänavat rajatakse roheala arvel parkla 15 autole.

Staadioni värava ette tuleb, ka roheala arvel, kaks bussi parkimiskohta, sest FIFA nõuete kohaselt tuleb jalgpallurid tuua otse väravasse.

Lisaks näeb projekt ette kolme meetri kõrguseid pallipiirdeid.

Kui Nõmme-Mustamäe riikliku maastikukaitseala kõrval saab valmis tribüün, mis toob kohale 1500 vaatajat, on kindel, et kõik ümberkaudsed vaiksed tänavad muutuvad parklateks. Valguskoormus platsil kasvab 2 korda! Ning FIFA valgusnõuetele vastavalt rajatakse uued 25-meetrised prozektorimastid, mis hakkavad valgust paiskama üle 15-meetriste mändide latvade.

Kohalik kogukond ei loobu oma kodukoha kaitsmisest, vaid jätkab õiguse nõudmist, see tähendab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituslubade tühistamise taotlemist kohtus.

Nõmme Tee Selts avas sihtotstarbelise arve Swedbankis  EE692200221084670109,  kogumaks annetusi, et kogukond saaks õiguskaitseks pöörduda kohtusse staadioni rekonstrueerimise II etapi vaidlustamiseks.

Iga annetus on oodatud!

Mis toimus

Eesti Pank austas Kadi Alatalu nimelise kutsega, kuid just Nõmme Tee Seltsi esindajana meie rahvuslinnule suitsupääsukesele pühendatud 2-eurose käibemündi esitlusele 12. mail 2023 PROTO avastustehases Noblessneri valukojas.

Iga aasta teisel laupäeval tähistab kogu maailm rahvusvahelist rändlindude päeva, tänavu oli see 13.mail. Meie pisike rahvuslind suitsupääsuke  on kartmatu rändaja, kes pesitseb ja oma pojad lendama õpetab aga just Eestis. Siia  jõudmiseks läbib linnuke 10 000 kilomeetri pikkuse lennu Lõuna-Aafrikast. Praegu on loendatud Eestis viiskümmend kuni sadatuhat paari, mis on aga poole võrra vähem kui sajand tagasi. Sellise vähenemise põhjuseks hindavad ornitoloogid talumaastiku asendumist suurpõldudega, vanade lautade ja aidaräästaaluste kadu ning intensiivset põldude-aedade väetamist kunstväetistega.

Suitsupääsuke vajab meie kõigi hoolt ja tähelepanu.

Suitsupääsukesega mündi kujundas Kaupo Kangro. Mündikaardi autor on Vladimir Taiger. Nii üks kui teine on väärt meistrite väärt töö. Eesti rahvuslinnuga miljon münti vermis Soome Rahapaja. Mündi emiteeris Eesti Pank.

Suitsupääsukese esitlus oli väärikalt korraldatud, seda juhtis “pääsukese kostüümis”  ehk valge maniskiga frakis Andres Torm, kes muu vajaliku jutu vahele hüüdis nagu pääsuke:”Vidiit, vidiit “! Mitte just laule pääsukesest, aga muid toredaid laule, laulis Mari Kalkun. 

Ametlik kõne oli Eesti Panga asepresidendilt Ülo Kaasikult ning oma põhimõtteid mündi lennukast -“pääsukese lendu” meenutavast kujundusest tutvustas mündi autor Kaupo Kangro.

Erilist tänu väärib Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige, kirjandusteadlane Elle-Mari Talivee väga toreda jutu eest pääsukesest linnuna, aga ka eesti suitsupääsukesest kui eesti kodude lemmiklinnust, ning meie rahvaluule ja -pärimuse tähtsast tegelasest.

Kogu esitlus pääsukese- mündist oli lihtsalt väga tore ja hariv!

Nõmme Tee Selts kui keskkonna eest seisev kodanike ühendus tänab Eesti Panka tähelepanu eest!

Teadaanne

Nõmme Tee Selts korraldab 23.mail 2022 kell 18.00 Nõmme Kultuurikeskuse kooriruumis (2 korrus) avaliku koosoleku teemal

Nõmmel toimunud looduskahjustustest (põhiliselt Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga seonduvalt)

Ettekandja Markus Johann Väli

Kõik huvilised on oodatud. Osavõtt tasuta. Vaata ka meie kodulehelt Keskkond – Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala.

Selgitustaotlus Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala tööde kohta

 15.märtsil 2022 esitasid Erakond Eestimaa Rohelised, Nõmme Tee Selts, Nõmme Seltside Koostöökoda ja Silja Saar Tallinna Linnavalitsusele, tema ametkondadele ja riigi Keskkonnaametile selgitustaotluse kaitsealal tehtavate tööde kohta.
Kirja võib lugeda menüüst Keskkond – Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala.

Nõmme üldplaneering, 23.09.2021

Tallinna Linnavolikogu oma otsusega 23.septembrist 2021 kehtestas Nõmme linnaosa üldplaneeringu. Tööd jätkus 20. aastaks.

Üldplaneeringu põhieesmärk on suunata Nõmme linnaosa arengut selliselt, et säiliks ka edaspidi Nõmme kui metsalinna miljöö, mille loob linnaosa hooneid ümbritsev looduslik männimets. Piirkondade eripära arvesse võttes on määratud kindlaks maakasutuse juhtfunktsioonid ja ehitustingimused. Eesmärgiks ei ole seatud üldist hoonestusstruktuuri tihendamist ja olemasolevate hoonete asendamist, vaid rõhk on kvaliteetse (elu)keskkonna säilitamisel, linnaruumi korrastamisel ja väärtuste rõhutamisel.

Saagi 6a detailplaneering kehtestatud. 12.august 2021

Pärast pikka vaidlust kohalike elanike (Vana-Pääsküla I Naabrivalvesektor ja Nõmme Tee Selts) ja Tallinna Linnavalitsuse vahel kehtestas Tallinna Linnavalitsus oma korraldusega Saagi 6a detailplaneeringu. Kahele elamukrundile on kavandatud ehitada väikeelamud.

Korralduse kohta esitati vaie, kuid Linnavalitsus oma korraldusega 11.augustist 2021 ei arvestanud selle vaides toodud argumentidega.

Tänupink Kadi Alatalule, 25.02.2021

Pühapäeval, 24. veebruaril avati Vana-Mustamäe tänaval tänupink Nõmme aktiivsele kogukonnaliikmele ja kultuuriajakirjanikule Kadi Alatalule.

Mälestusplaadi kinnitamisel pingile ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, et Kadi Alatalu panust kogukonna elu parendamisele on raske ülehinnata. „Elupõlise nõmmekana on Kadi seisnud Nõmme väärtuste eest, milleks on roheline tasakaalus elukeskkond ning traditsioonide kandmine. Nõmme Tee Seltsi ühe eestkõnelejana on Kadi olnud heaks partneriks Nõmme linnosavalitsusele,“ rääkis Šillis.