Nikolai von Glehn
Kes Nõmmel ei tea Glehni lossi ja parki, krokodilli, Kalevipoega ja palmihoonet, kõrget torni, kus täna tähetorn. Nõmme südames on alles kivimaja, kus praegu õpivad lapsed muusikat, aga mis kunagi oli hoopis Glehni vorstivabrik. Nõmme jaama juures on uhke paekivist torniga maja, mille Nikolai von Glehn ehitas postkontoriks. Kunagi oli Nõmmel oma mööblivabrik, köievabrik ja hulganisti lihtsaid , aga korralikke Glehni tööliste elamuid ning ka koolimaja.
Nikolai von Glehn sündis Jälgimäe mõisas. Ta oli haritud ja laia silmaringiga, aga ka loominguline, uutele ideedel aldis ja mis peaasi – ka töömees. Teda on mäletatud kui kõrget kasvu meest, kes rügas ise ehitustel, vedas kive ja tahus puitu. Jälgimäe mõisal oli palju maad, aga mõisahoone oli tagasihoidlik nii, et vaevalt seda häärberiks nimetada sai. Uus mõisahärra rajas oma perekonnale Mustamäe kõrgele kaldale ehtsa lossi ja pargi, istutas põõsaid ja lilli ning kaunistas seda oma skulptuuridega. Ehitas vaatetorni ja palmimaja eksootilistele taimedele ning lossi ette tillukese lossi lastelastele mängimiseks. Viimast mäletavad veel need Nõmme poisid, kes 1930-ndatel poiste mänge mängisid ja väikese lossi kadumisele kaasa aitasid.
Uskudes inimesi usaldas Glehn oma lossi 1918 aastal enne Saksamaale minekut võõra inimese hoolde. Loss rüüstati ja varandused varastati. Kui perekond Saksamaal osaks saanud viletsuse eest 1923.aastal Brasiiliasse asus, polnud neil siit midagi kaasa võtta. Nikolai von Glehn oli raskest elust ja igatsusest oma kodumaa Eesti ja oma lossi järele murtud mees, kui ta septembris 1923 kaugel Brasiilias suri.
Jälgimäe mõisahoone
Kui sellel kohal, kus kunagi Nikolai von Glehn seisis ja lubas linna ehitada, seisaks praegu ta ise ja mitte nõmmelaste kingitud pronksskulptuur, hüüaks ta võidurõõmsalt – Seie sai lenn! Ta ei saa kunagi teada, et tema uhke loss lagastati ja lõhuti. Glehni loss, palmimaja ja park on riikliku muinsuskaitse all ja tervikuna mälestis.