Hooned ja rajatised
Nõmme kindlusraudtee
Toona Vene tsaaririigi koosseisu kuulunud Eestis hakati I Maailmasõja eel rajama ulatuslikku kaitserajatiste süsteemi, mille eesmärgiks oli kaitsta Venemaa pealinna Peterburgi. Peeter Suure merekindlust, nagu neid kaitsekindlustusi nimetati, hakati rajama nii Eestisse kui ka Soome. Tallinna ümbruses, sealhulgas Nõmmel, ehitati tunneleid, teid, sildu, üsna ühetüübilisi, samas aga küllaltki esinduslikke jaamahooneid, veetorne, varjendeid, barakke sõjaväelaste jaoks, kahurite ja suurtükkide aluseid ning enam kui 200 kilomeetrit raudteed nende teenindamiseks.
Nõmme-Väike jaam Hiiul. Algselt sõjaväebarakk, alates 1919 jaamahoone.
Vaade suusahüppetornist Vääna raudteele 1960.aastatel. Praegune Kitsarööpa tee (kergliiklustee).
Siinse kitsarööpmelise kindlusraudtee keskus oli Nõmme-Kindluse jaam, kus asus kogu merekindluse kõige suurejoonelisem ehitus – vedurite ringdepoo. Ringdepoos oli 25 remondiboksi ja 360 kraadi ulatuses pööratav platvorm, mille abil sai vedureid ka ümber pöörata. Praegu on ringdepoo eravalduses ja avalikkusele suletud. Peeter Suure merekindluse ehitamiseks hakati omal moel valmistuma juba sajandi esimesel kümnendil. Suurem ehitustöö läks lahti aastal 1911, kuigi tsaar Nikolai II andis välja oma ukaasi töödega alustamiseks alles 1913. aastal. Merekindlust ehitati kogu I Maailmasõja jooksul. Nii näiteks valmis ringdepoo alles 1919. aastal.
Kitsarööpmelise kindlusraudtee ringdepoo Hiiul
Ringdepoo 2014.aastal