Selts alustas oma tegevust teravast olukorrast hoolimata mitte vastandudes, vaid autotee ehitamise kohta infot kogudes, püüdes aidata linnavõime ja selgitada, et selle tee ehitamine ei hajuta liiklust, vaid toob hoopis pöördumatu looduskahjustuse ühel Tallinna ilusaimal nõmmemaastikul. Juba siis oli ette näha, et tee ehitamise tulemusena tekib uus liiklusummik Vääna tänava ja Pärnu maantee ristmikul. Paraku ei olnud kõik nii lihtne ja selge. Avastasime, et juba koostati meelevaldseid planeeringuid, mis õigustanuks tee ehitamist. Nõmme Tee Seltsi suhtusid ametnikud ja planeerijad vaenulikult, kuigi selts tegutses vaid Nõmme looduse kaitsmise nimel. Seda oli valus kogeda. Selts alustas  intensiivset selgitus- ja uurimistööd,  tõestamaks  möödasõidutee rajamise  kahjulikkust.  Kodanikualgatuse korras koguti  – tee vastu ehk metsa kaitseks –  ligi 4000 allkirja (üle 1% Tallinna hääleõiguslikest elanikest, mis Kohaliku omavalitsuse seaduse kohaselt annab õiguse algatada, muuta või peatada kohaliku võimu ettevõtmisi.) ning esitati otsuse eelnõu linnavolikogule ja linnavalitsusele, taotledes möödasõidutee planeerimise lõpetamist.

     Männimetsa kaitsmine näis lootusetuna. Kuid konsulteerides asjatundjatega tulime mõttele algatada Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala moodustamine. Selle mõttega tuli kaasa ka toonane Nõmme Halduskogu. Maastikukaitseala projekteerimiseks eraldas Kesk- ja Ida Euroopa Keskkonnakeskus sihtotstarbeliselt 1000 eurot. Oli 1999. aasta lõpp. Selts tegi linnale ettepaneku moodustada Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja kanda kaitseala piirid Tallinna uuele üldplaneeringule. 2001. aasta algul võetigi Tallinna üldplaan 2010 vastu, kusjuures  möödasõiduteed sellel plaanil ei olnud ning maastikukaitseala piiriettepanek oli lülitatud üldplaani koosseisu. Nõmme Tee Selts keskendus maastikukaitseala piiride täpsustamisele, kaitse-eeskirjade koostamisele, maaomanikega läbirääkimistele ja arvamusküsitlusele, selgitamaks välja nõmmelaste seisukohad. Projekti korrigeeriti ja aasta lõpul andis Selts Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala moodustamise alusdokumendid Nõmme Linnaosa Valitsusele, sealt edasi algas maastikukaitseala moodustamise riiklik protseduur, mis kestis ligi neli aastat. Vabariigi Valitsuse määrusega 30.aprillist 2004 kehtestati Nõmme ja Mustamäe metsades kaitsereziim ja maastikukaitseala piirid.

      Pole kahtlust, et Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala moodustamine on Nõmme Tee Seltsi seni kaalukaim töö ja ühtlasi ka esimene kodanikuühenduste võit ametkondade elu- ja looduskeskkonda kahjustavate kavatsuste üle kogu Eestis.

      Aastate jooksul on Seltsi eesmärk olnud tutvustada elanikele, Nõmmel toimuvat – planeeringuid ja ehitamist, muinsuskaitselist tegevust ning loodushoidu ja keskkonnakaitset. Nii on pea igal aastal oma teadmisi ja kogemusi tutvustatud avalikel seminaridel. Nõmme Tee Selts on osalenud Läänemere linnade keskkonna nõupidamistel Helsingis ja üleriigilistes keskkonna  teemalistel aruteludel, seadusloomes ja vahetult keskkonnakaitse tegevustes, näiteks puhastanud Läänemaa rannaniite. Selts on olnud väljas kõigil Teeme ära ! koristuspäevadel, vahele jäi vaid aasta 2020. Nõmme Tee Seltsi ettepanekul võeti kaitse alla suur osa Nõmme rohealasid – Sanatooriumi park, Männiku metsapark, Orava park, Õie park, Vabaduse park, kokku 14 roheala. Seltsi kauane mure on saada Harku mets, Tallinna metsaliikide arvult erakordselt mitmekesine puhkeala, kaitse alla ja mitte planeerida sinna autoteed. 

      Seltsi tegevus on ulatunud Nõmmelt kaugemalegi, avalikustades probleeme Pandivere kaitsealal, Lahemaa Rahvuspargis, Pirita jõe ürgorus. Ka Tallinna linnavalitsuse taotlus saagida maha Firenze hartaga kaitstud Kaarli puiestee pärnad, pääsesid suuresti tänu NTSi tegevusele. Võitluses Sakala Keskuse lammutamise vastu osutus NTS koos 10000 tallinlasega kaotajaks. NTS on olnud ka Mustamäe kaldaaluste allikate, eriti Rõõmuallika ning Pääsküla jõe kalda kaitsel. 

       Palju on vaieldud Nõmme ehitusmääruse ja uue Nõmme üldplaneeringu (ÜP) koostajatega. Nõmme ÜPi koostamist alustati 2001. aastal, kuid see on erinevate huvigruppide sekkumise tõttu veninud enam kui kahekümnele aastale. Mitmeid NTSi ettepanekuid pole Tallinna Linnaplaneerimise Amet arvesse võtnud nii nagu on ka avalikel koosolekutel esitatud ettepanekud tihti jäänud tähelepanuta. Nõmme Tee Seltsi hinnangul on üldplaneeringu lahenduste, aga ka üldiselt planeeringute vastu laialdane ja tihti kallutatud huvi. Aasta 2020 sügisel oli Nõmme ÜP valmis Tallinna Linnavolikogusse kehtestamisele esitamiseks. Seda, et ÜP saadetakse veel enne aasta lõppu  kinnitas ka aselinnapea.  Paraku vaidlustas selle mitmed punktid toonane Planeerimisameti juhataja Ignar Fjuk. Ameti juhataja vastuväited said küll enamasti tagasilükatud, kuid  Tähetorni ja Kadaka tee piirkonna elanikud avastasid üldplaneeringul pärast avalikustamist ja kooskõlastusi tekkinud muudatused  transpordikaartidel: võimaliku tulevase bussiliini suunamise väiketänavale ja kõikidest varasematest kokkulepetest hoolimata  veel ühe kergliiklustee planeerimise kaitsealusesse Harku metsa.

       Pärandiaastal 2013 paigaldas NTS Kitsarööpa teele muinsuskaitse alust ajaloomälestist Peeter Suure Merekindlust tutvustavad teabetahvlid. Vanale Vääna raudteetammile rajatud kergliiklustee sai tabava ajaloole viitava nime Kitsarööpa tee nime just Nõmme Tee Seltsi ettepanekul. 

       2015. aasta suvel tabas seltsi ja küllap paljusid nõmmelasi kohutav avastus. Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluva Glehni pargi remont pidi toimuma maastikukujundusprojekti järgi, säilitades ajaloolise ehitusmaterjali ning riikliku mälestise algse välimuse. Paraku lammutati Nikolai von Glehni rajatud palmimaja iseloomulik põhjapoolne müüritis ja veeti ära ajalooline ehitusmaterjal. Muinsuskaitse sekkus, kuid siiani pole mälestise rikutud osa ennistatud. Tööd alustati Muinsuskaitseametit teavitamata ja kohustusliku muinsuskaitse järelevalveta. Tallinna Tehnikaülikooli toonane haldusdirektor  Margus Leivo keeldus tunnistamast, et ülikool ei olnud jälginud tööde kulgu, andes nii ehitusfirmale võimaluse rikkuda räigelt muinsuskaitse reegleid. Nõmme vaieldamatult kõige tähtsam mälestis on lubamatult ümber ehitatud. 

       Seltsi on väga tõsiselt pahandanud kettagolfi mängimine Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal Mustamäe kalda all männimetsas. Kettagolf kahjustab männimetsa ning seepärast pöördus NTS Nõmme Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poole, et mäng viia alale, kus see loodust ei kahjusta. Arusaamatutel põhjustel ei suutnud Nõmme LOV, Tallinna Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium kahe aasta jooksul männikule kahjulikult mõjuva kettagolfi mängimist lõpetada enne, kui alates käesoleva aasta märtsist.   

       Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks tegi NTS Kadi Alatalu algatusel Nõmme Linnaosa Valitsusele ettepaneku rajada Hiiu jaama juurde 100 tamme park. Põhimõttel istutada  mahasaetud puu asemele uus ehk haljastuse taastamise  raha eest, ostsid Nõmme Linnaosa Valitsus ja Tallinna Keskkonnaamet tammed. Pargi kujundas Keskkonnaameti maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Kuna tavaline eesti tamm polevat terve, valiti istutamiseks püramiid- ja punased tammed, sekka üksikud laia võraga tammed. 98 tamme istutati kevadel 2016. Järgmisel kevadel pandi kasvama 99. tamm ja Eesti juubeliaastal 100. tamm. Kõigil  kolmel korral oli uues pargis Hiiu jaama juures väike pidulik kontsert. 24.veebruaril  2018 pidasime pargis Eesti Vabariik 100 talvise juubelipeo. Tallinna linna nimekomisjoni vastuseisust hoolimata sai pargi nimeks sai HIIU 100 TAMME PARK. Nime on omaks võtnud kohalik rahvas ja juba kolm Nõmme linnaosavalitsust, sest see on lihtne ja täpne. Number 100 jääb alatiseks rõhutama sündmust, mille puhul park rajati – Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva. Paraku ei kinnitanud Tallinna nimekomisjon nime ligi kolme aasta jooksul, tuues errekäändeks arusaamatuid põhjendusi. Siiski on aastal  2021  Nõmme kaardil kirjas Hiiu 100 tamme park. Hiiu 100 tamme parki püstitasime monumendi EESTI VABARIIK 100. Monument on päriselt nõmmelaste oma, sest see on meie raha eest rajatud. Raha kogunes raskelt, aga siiski kokku 2766 eurot. Monumendi ja pargi idee autor on seltsi liige Kadi Alatalu. Monumendi kujundas disainer Erkki Vaader ja teostas metallikunstnik Heigo Jelle.